Müofunktsionaalne teraapia
Müofunktsionaalne teraapia on näo- ja suupiirkonna lihaste funktsiooni parandamisele suunatud teraapia. Selle eesmärk on õpetada lihaseid õigesti töötama, et tagada korrektne neelamismuster, keele puhkeasend ja nina kaudu hingamine, mis on aluseks nii hammaste tervisele kui ka üldisele heaolule.
Millal tulla teraapiasse?
Müofunktsionaalsest teraapiast on kasu järgmiste seisundite korral:
Obstruktiivne uneapnoe ja norskamine: Teaduslikud uuringud on kinnitanud, et neelu- ja keelelihaste toniseerimine vähendab uniapnoe raskusastet täiskasvanutel ligikaudu 50% ja parandab une kvaliteeti.
Suu kaudu hingamine: Teraapia aitab ümber õppida füsioloogiliselt korrektsele ninahingamisele, mis mõjutab näo- ja lõualuude arengut, põhjustades kitsamat ülalõuga, piklikumat näokuju ja hambumushäireid.
Hambumushäired ja ortodontiline ravi: Müofunktsionaalne teraapia (MFT) toetab ortodontilist ravi, aidates korrigeerida lihaste ebaõiget mõju hammastele – näiteks keele survet neelamisel. See aitab vähendada riski, et hambad liiguvad pärast breketite eemaldamist tagasi oma varasemasse asendisse.
Kinnise keelekida probleemid: Enne ja pärast kinnise keelekida lõikust on teraapia vajalik, et keel saavutaks piisava liikuvuse ja ei tekiks armistumisest tingitud liikumispiiranguid.
Alalõualiigese vaevused: Lihastasakaalu parandamine aitab vähendada pingeid näopiirkonnas, leevendades lõualuude valu, naksumist ja lukustumist.
Kõne- ja hääldusprobleemid: Kui hääldusvead (nt sigmatism ehk sisistamine) on seotud nõrkade või valesti toimivate suulihastega, on müofunktsionaalne teraapia oluline tugi logopeedilisele ravile, aidates parandada lihaste tööd ja toetades selgemat hääldust.
Imemis- ja neelamishäired: Müofunktsionaalne teraapia aitab korrigeerida valet neelamismustrit, vähendades sellega kaasnevat ebasoodsat survet hammastele ning toetades suu- ja näolihaste tasakaalustatud tööd. Laste puhul võib MFT aidata ka pöidla, sõrmede ja keele imemise, suurenenud süljevooluse ja küünte närimise vastu.
Meie spetsialistid
Maret on lõpetanud Tartu Ülikoolis farmaatsiamagistri eriala ja füsioteraapia bakalaureuse õppekava cum laude. Praegu on ta lõpetamas Tartu Ülikoolis magistriõpinguid füsioteraapia erialal.
Ta on töötanud nii haiglas kui ka erapraksises, omandades laialdased teadmised ja praktilised oskused. Enim pakuvad Maretile huvi spordifüsioteraapia, trauma- ja operatsioonijärgne füsioteraapia, skeleti- ja lihassüsteemi probleemide lahendamine, tööergonoomika, ülekoormusvigastused, kardiopulmonaalne taastusravi ning geriaatriline ehk eakatele suunatud füsioteraapia.
Maret kuulub Eesti Füsioterapeutide Liitu ning hoiab end kursis uusimate teadusuuringute ja ravimeetoditega, osaledes regulaarselt täiendkoolitustel ja lugedes erialakirjandust.
Maretit teeb rõõmsaks see, kui ta suudab inimesi aidata ja toetada. Ta on kindel, et patsiendi vajadusi, ootusi ja mureid aitab mõista ning realistlikke eesmärke seada selge ja avatud suhtlemine. Patsienti on tähtis raviprotsessi aktiivselt kaasata ja motiveerida, kuna Mareti sõnul on eduka taastumise võti järjepidev töö pikema aja jooksul. Lisaks empaatiavõimele, usalduse ehitamisele ja patsiendiga heale koostööle peab ta oluliseks teaduspõhist lähenemist. Loe lisa.
Kuidas tunda ära müofunktsonaalseid probleeme lastel?
Müofunktsionaalsed häired lastel väljenduvad sageli harjumuspärastes tegevustes või näo puhkeasendis, mis võivad esmapilgul tunduda süütud, kuid viitavad ebaõigele lihastööle. Nende õigeaegne märkamine on oluline, et ennetada hambumuse ja näoluustiku arenguhäireid.
Siin on peamised tunnused, millele tähelepanu pöörata:
Avatud suu puhkeolekus: Laps hoiab puhkehetkedel – näiteks telerit vaadates, mängides või magades – suud sageli paokil. See võib viidata suu ümbruse lihaste nõrkusele ning harjumuspärasele suuhingamisele.
Suu kaudu hingamine: Laps hingab päeval või öösel peamiselt suu kaudu (isegi kui nina ei ole kinni). Sellega kaasneb sageli norskamine, rahutu uni või hammaste krigistamine.
Keele vale asend: Puhkeolekus on keel suupõhjas või hammaste vahel, mitte ülal suulaes. Neelamisel lükkab laps keele hammaste vastu või vahele (keele eesmine surve neelamisel).
- Söömisharjumused: Laps on “valiv sööja”, tal on raskusi tükilise toidu närimisega, ta sööb väga aeglaselt või neelab toitu koos suure koguse vedelikuga. Söömise ajal võib kosta matsutamist või on huuled neelamise ajal pinges.
Hääldusvead: Esineb probleeme häälikute hääldamisega (eriti S, Z, T, D, L, N), kus keel kipub hammaste vahelt välja tulema.
Huulte asend ja välimus: Neelamisel võib täheldada lõua piirkonna lihaspinget (m. mentalis’e üleaktivatsioon), mis avaldub nn „apelsinikoore“ nähtusena (lõua naha krimpsumine).
Hambumushäired: Esihammaste vahel on vahe, ülemised hambad on tugevalt eenduvad või hambakaar on kitsas ja kõrge suulaega (näiteks lahihambumus, sügavhambumus, risthambumus, avatud hambumus, kitsas hambakaar, disasteem jne).
Sage pöidla-, luti- või sõrmeimemine: Kui need harjumused püsivad pärast varast lapseiga (umbes 2–4. eluaastat), võivad need mõjutada suuõõne ja hambakaare arengut ning suunata keele ja lihaste töö ebasoodsasse mustrisse.
Rühihäired: Müofunktsionaalsete häirete korral esineb sageli muutunud kehahoiak, sh eesmine peaasend, kaela hüperlordoos, õlavöötme protraktsioon jne. Need posturaalsed muutused võivad olla seotud hingamismustri ja orofatsiaalsete lihaste tasakaalu häiretega ning kujutada endast kompensatoorseid mustreid hingamisfunktsiooni toetamiseks.
Müofunktsionaalne ravi kapedega
Müofunktsionaalne ravi kapedega on kaasaegne ravimeetod, mille eesmärk on korrigeerida orofatsiaalsete lihaste funktsiooni ning toetada näo- ja lõualuude tasakaalustatud arengut. Erinevalt traditsioonilistest ortodontilistest aparaatidest ei keskendu see üksnes hammaste asetuse muutmisele, vaid mõjutab ka lihaste tööd, keele asendit ja hingamismustreid.
Pakume oma kliinikus professionaalset kapede ravi, mis toetavad stabiilse hambumuse kujunemist ning aitavad ennetada funktsionaalsete häirete püsimist.
Müofunktsionaalsete kapede peamised eelised:
Funktsionaalse põhjuste korrigeerimine: Aitavad vähendada ebasoodsaid oraalharjumusi (nt ebatüüpiline neelamismuster, keele eesmine asend või suuhingamine), mis võivad olla seotud hambumushäirete kujunemisega.
Näo- ja lõualuude arengutoetus: Toetab lõualuude õiget kasvu, luues piisavalt ruumi püsihammaste lõikumiseks.
Mugavus: Kapesid kantakse tavaliselt vaid 1–2 tundi päeval ja kogu öö, mis teeb lapsele ravi vähem koormavaks.
Hingamisfunktsiooni toetamine: Aitab soodustada ninahingamist, mis parandab lapse üldist hapnikuvarustust ja une kvaliteeti.
Ennetav mõju: Varajane sekkumine võib vähendada vajadust hilisema ulatusliku ortodontilise ravi järele.
